LUGEMISPÄEVIK | Sylvia Plath “Klaaskuppel”

Sylvia Plath on too ameerika luuletaja, kes oma noore elu ühel veebruarikuisel hommikul lõpetas pea gaasiahju pistes. Tema postuumne kuulsus rajaneb põhiliselt viimasel kuuel elukuul kirjutatud luulel ning vaid kuu aega enne surma välja antud esikromaanil “Klaaskuppel” (The Bell Jar, 1963, eesti keeles 1995).

Romaani aluseks on Plathi aastatepikkune depressioon ning tudengipõlves aset leidnud enesetapukatse. Teose mina-tegelaseks on Esther Greenwood, depressiooniga hädas tudengipreili Bostonist, kes pärast 9. eluaastat pole kordagi suutnud õnnelik olla. Pärast külalistoimetajana New Yorkis veedetud suve naaseb Esther koju ning langeb seejärel aina sügavamale musta auku kuniks ühel hetkel ta purgitäie unerohtutablette ära sööb. Enese teise ilma saatmine Estheril ei õnnestu ning romaani teises pooles mööduvad neiu päevad psühhiaatriakliinikus hinge ravides.

Plathi biograafid on üksmeelel, et “Kaaskuplis” on sügavalt isiklik sisu varjatud vaid õhukese belletristika looriga.

“Klaaskuppel” pakub üht kurbmagusat äratundmist ning paneb mõtisklema selliste tüüpiliste küsimuste üle: “Mis on õnn?”, “Kas õnnelik olemine on vaid peas kinni?” ja “Kui suur roll inimese õnnele või depressioonile on ühiskonnal?”.

Lisaks hingemurede lahkamisele tulevad Plathi romaanis väga tugevalt esile ka omaaegsed meeste ja naiste suhted. Plathi suhtumine valitsevasse topeltmoraali on väga kriitiline, samas ei ole suutnud Esther päris lõpuni valitsevatest soorollidest end vabastada: ta küll võtab omale kontrolli oma keha üle ning hangib enesele rasestumisvastased vahendid, kaotab süütuse, sest “kui lihast ja verest intelligentset meest on nii raske kahekümne ühe aastaselt veel süütuna tabada, võin ka mina oma süütusele käega lüüa ja abielluda kellegagi, kes samuti enam süütu ei ole,” ning unistab karjäärist, samas on temas ajastu normid vastuoluliselt sügavalt juurdunud: “Ma olin iseenda perenaine. Järgmine samm oli leida sobiv mees.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s