LUGEMISPÄEVIK | J. D. Salinger “Kuristik rukkis”

Ma ei saa aru, miks nii paljudele inimestele J. D. Salingeri “Kuristik rukkis” meeldib.

Holden Caulfield on ebameeldiv tegelane. Peategelane ei peagi ilmtingimata alati positiivne olema, selles n-ö hea tegelease võtmes. Ent ebameeldival tegelasel ja ebameeldival tegelasel on vahe. On antikangelased, kelle vastu huvi tunda ja kelle tegemistele kaasa elada, ehk ka ühisosa leida ning siis on need tegelased, kelle puhul lõpeb raamat enne otsa, kui neist hoolima hakkad või kes ainult ärritavad.

Holden on see viimane. Ta muudkui tüütas ja tüütas ja tüütas.

Mulle — endisele vingatsile ja mässumeelsele teismelisele — ei mahu pähe, kuidas saab Holden kõike halvaks ning võltsiks pidada, mitte millestki rõõmu tunda ja kõike oma nurinaga solkida. Ei ole olema maailmas üht asja, mis Holdeni virinast puutumata jäänuks.

Tulles selle “kõik on võltsid, ma vihkan võltsi” mulli juurde, mida Holden algusest lõpuni kogu aeg ketras: ta oli ise sama suur kui mitte suurem võlts, keda ta nii väga siunas. Teab nüüd, kas see lihtsalt kukkus nii kogemata välja või üritas Salinger midagi läbi lillede ütelda. Täpses sõnumis pole siiski kindel.

Kui “Kuristik rukki” juures midagi toredat välja tuua, siis mu meelest on selle ümber toimuv palju huvitavam. Kõik need tsenseerimised, keelatud kirjanduse nimekirjad ja muud pabinad ning kultused selle teksti ümber on oluliselt köitvam ning selleteemalist lugemisvara leiab veebist rohkelt. Too surfamine tundus oluliselt asjalikumalt kasutatud ajana kui raamatu lugemine.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s