Uitmõtted 4 | Kuhu kombed jäid?

Nädalavahetusel käisime Rupsil Liivi muuseumis, sest seal mängitakse sel suvel viimast korda Urmas Vadi kirjutatud ja lavastatud “Kus sa oled, Juhan Liivi?”. Minu esialgne, etenduse esimeste minutiteni elujõuline plaan, nägi ette, et kirjutan sellest ühe korraliku arvustuse, milles kiidan dokumentaaldraamat kui sellist, geniaalset valguslahendust, näitlejatööd ning paiskan paar kummitama jäänud küsimust õhku. Aga siis hakkas etendus pihta, mu tähelapanu köitis midagi muud ja tundub vale üht etendust arvustada, kui tähelepanu täielikult selle juures ei olnud. Arvustusi tasub lugeda SirbistMaalehest või näiteks Epp Petrone ajaveebist, mina tahan hoopis kirjutada paar rida elementaarsest viisakusest ja teatris käitumisest.

Minu esimene kodu oli praktiliselt Endla teatri kõrval ning oma esimese teatrikülastuse tegin umbes nelja-aastaselt. Sellele järgnes pikk periood, kus Endla teatris ei lavastatud mitte ühtegi lastelavastust, mida ma ei oleks näinud. Mõni inimene võib selle peale nüüd ähmi täis minna ja kukkuda seletama, et nii väikeste laste koht ei ole teatris, kohvikus või üldse mõnes kohas, kus keegi peale tema vanemate võiks lapse eksistentsist aimu saada, sest lapsed ei püsi ju paigal, teevad häält ja kõik muud põhjused, miks avalikes kohtades lapsi ei sallita.

Mina seda seisukohta ei jaga, sest minu vanemad on normaalsed inimesed, kes omi lapsi kasvatasid. Me ei olnud vendadega mingid erandlikud ja veidrad tegelased seetõttu, et oskasime teatris suu kinni pidada, ei jooksnud kohvikutes võõrad inimesed jalust maha, oskasime söögiriistu käes hoida ja “palun” ja “aitäh” ütelda. Meil oli korralik lastetuba ja meil olid vanemad, kes oma lastele maast ja madalast häid kombeid õpetasid ning selgitasid, miks mingeid asju sobib teha ja teisi mitte.

Hüppame nüüd ajas ja läheme tagasi eelmisesse nädalavahetusse Liivi muuseumis. Käib etendus ja publikukogemus rikub kogu õhtu. Meie selja taga istus üks paar, kellegaoli kaasas umbes 13-aastane poiss. Mõne inimesed reageerivad sellele pildile arvatavasti nii: “Tore! Varasest east tulebki lastele tutvustada erinevaid kultuuriliike, sest see teeb talle head,“, teine nägemus kõlaks: “Iuu, laps avalikus kohas!” ja juba oleks õhtu rikutud. Mina esindan seda esimest leeri.

Ja siis hakkas etendus peale. Sellest kujunes kõigi aegade kõige ebameeldivam publikukogemus, sest too poiss kommenteeris kõike. Mitte sosinal, vaid täishäälel. Ta tegi kohatuid nalju ja siis kordas neid mitu korda. Ta nurises selle üle, et “kisub igavaks,” ja andis endast maksimumi, et ümberkaudsetel oleks võimalikult ebameeldiv.

Ent ometigi – see siin nüüd on tähtis fakt – ma ei näita näpuga tollele poisile, ega süüdista teda oma teatrikogemuse rikkumises. Ma süüdistan temaga kaasas olnud täiskasvanuid, kes mitte ühtegi korda ei öelnud oma võsule, et ta tetaris ei räägiks või vähemalt katsuks oma kommentaare sosistada. Mitte ühtegi korda! Vähe sellest, nad ei saanud omavahelgi sositamata olla kauem kui pool stseeni.

Ma võin lapsele või teismelisele andeks anda tema käitumise, aga mitte mingi valemi järgi ei ole võimalik välja vabandada täiskasvanute käitumist. Kui sul on laps, siis on sinu ülesandeks teda peale toitmise ja katmise ka õpetada, et temast sirguks normaalne inimene, kes on elementaarsete viisakusreeglitega ning kommetega tuttav. See pilt, mida ma nädalavahetusel tunnistasin, ei kõnelenud nagu sellega eriti vaeva oleks nähtud. Ma lihtsalt ei mõista, miks elementaarsete kommete puudumine mõne jaoks okei tundub?

Selle kõige lõpetuseks soovitan meie selja taga istunud perekonnale ja kõigile nende mõttekaaslastele alustada päris algusest ja omale soetada näiteks see raamat. Vajadusel võin laenata.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s