Uitmõtted 9 | Karge meele igavene sära

Olin hinges võrdlemisi hipi. Suviti võtsin tennised näppu ja lippasin paljajalu asfaldil ja tantsisin vihmas. Viimaste olemasolu olin täielikult unustanud täna pärastlõunani, kui teed keetes hakkas mul peas laulma ammune lemmiklaul, üks paljudest “kui tee läheb magusaks külmunud meest / siis palveta lahkunud sõprade eest / kui hing läheb soojaks jahtunud teest / siis palveta lahkunud sõprade eest“.

  1. Ma vist ikka ei ole buissness casual ega saa ka selleks.
  2. Aga kas tegelikult keegi päriselt on?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s