Brooklyn (2015)

“Brooklyni” peategelane on iirlanna Eilis Lacey (Saoirse Ronan), kellel kodukohas ei õnnestu tööd leida. Tema õde Rose kirjutab Brooklynis iiri preestrile ja koostöös organiseeritakse Eilisele New Yorki töö ühte kaubamajja ja eluase. Kohale jõudes vaevab noort naist tohutu koduigatsus, filmi lõpus kirjeldab ta seda sõnadega “You’ll feel so homesick that you’ll want to die, and there’s nothing you can do about it apart from endure it.” Asjad hakkavad paremuse poole liikuma, kui Eilis kohtab itaallast Tony Fiorellot (Emory Cohen). Koos käidakse kolmapäeviti kinos, laupäeviti tantsuõhtutel, veedetakse päev Coney Islandil ja õhtustatakse Tony perekonnaga.

Ühel päeval saab Eilis kodust kurva uudise ja sõidab Iirimaale tagasi. Nüüd on kodukohas kõik teistmoodi – perekond hoiaks teda paiksena, nüüd pakutakse Eilisele soovitud töö ja ta kohtab noormeest, kes temaga abielluda soovib. Eilis seisab nüüd dilemma ees ja peab otsustama, kas tema jaoks on õige jäädagi Iirimaale või minna tagasi Brooklyni ja seal nullist oma elu looma.

Mulle meeldib, kui film või raamat räägib lugu, millega on võimalik emotsionaalselt samastuda, leida paralleele end ümbritsevaga. Sellega saab “Brooklyn” mängeldes hakkama, sest film ei räägi pelgalt ühe iiri immigrandi lugu 1950. aasate algult, vaid see on lugu igaühest, kes kunagi kodust lahkunud. Lugu on universaalne, nende emotsioonide mõistmine ei nõua vaatajalt kuigi suurt pingutust, sest suure tõenäosusega on ta isegi vanematekodust lahkunud ja koduigatsust kogenud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s