Keda ajab lähisuhtevägivald naerma?

Käisime Draamateatri lavastust “Päikesetriip” vaatamas. Lugu rääkis seitse aastat abielus olnud paarist, kellel ei õnnestu enam omavahel kontakti leida. “Jõuabki kätte see öö, kus õhtust hommikuni köögilaua taga rääkides püüavad naine ja mees ületada lahutavat päikesetriipu, seina, mis ähvardab neid teine teisele poole jätta. Üks jutuajamine, aga elu ja surma peale,” reklaamis teater.

Laval oli nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. *

Stseen 1: mees lohistab naist üle põranda ja tahab teda aknast välja visata.

Stseen 2: raevunud mees lööb mööbli laiali ja sööstab naise poole. Tuled kustuvad, kuid on kuulda rüselemist, röökimist, lööke. Kui tuled uuesti süttivad, lonkab lõhki kärisenud kleidis ja sinikates naine üle lava, ilmsete kaitsehaavadega – katki küünistatud kaela ja näoga – mees istub teisel pool lava maha.

Kõige õõvastavamal kombel oli publikus inimesi, kede need stseenid naerma ajasid. Naeru kostus saali eri otsest.

Mis on lähisuhtevägivallas naljakat? Mis toimub selle inimese peas, kes peab heaks naerda, kui keegi oma partnerilt peksa saab? Lähisuhtevägivalda tõsiselt suhtuv inimene ei irvita selle üle. Ka siis, kui kohtab seda teatrilaval, kinos või raamatus.

Ei, see pole tõenäoline, et kõiki sundis naerma enesekaitserefleks ja traumakogemus.

Mis on lähisuhtevägivald?

Lähisuhtevägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald inimeste vahel, kes on parasjagu või on kunagi olnud lähedases suhtes. Lisaks abikaasadele ja partneritele mahub siia alla ka lähedase inimese vägivald lapse, eaka või puudega inimese vastu.

  • Füüsilise vägivalla korral teeb üks inimene teisele füüsiliselt haige: lööb teda, põletab, kägistab jne.
  • Psühholoogilist vägivalda iseloomustab hirm vägivallatseja ees. Siia kuulub emotsionaalne väärkohtlemine, millega kaasneb teise inimese väärikuse õõnestamine. Sageli isoleerib väärkohtleja inimese sõpradest, perekonnast, koolist ja töötamisest.
  • Seksuaalse vägivalla korral sunnib inimene teisele vastu tahtmist peale seksuaalseid tegevusi.
  • Majandusliku vägivalla korral muudab üks inimene teise endast rahaliselt sõltuvaks, näiteks kontrollib pangakontot või keelab käia tööl või koolis.

Eesti reaalsus

Kuritegevuse statistika järgi registreeriti eelmisel aastal Eestis 3987 lähisuhtevägivalla juhtumit. Rõhutan – registreeriti. Keegi ei tea, kui paljudest juhtumitest jäeti teatamata.

Lähisuhtevägivallaga seotud tapmisi ja mõrvu või nende katseid registreeriti 14, mida on üle kahe korra enam kui 2019. aastal. Lähisuhtevägivalla pärast kaotas eelmisel aastal elu 16 inimest.

Lähisuhtevägivalla toimepanijatest ülekaalukas osa on mehed, ohvritest naised.

Kolmandik kogu maailma naistest on kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda partneri käes. Üks naine kolmest. Eesti politsei- ja piirivalveameti kodulehel on kirjas lause: “Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht.” Lihtsalt, laske sel mõttel settida.

Need ei ole naljakad faktid.

Minul oli sel korral teatris väga kurb ja piinlik. Publiku pärast.

Leave a Reply