Tänavuse Tallinna dokumentaalfilmide festivali DocPoint avas 2019. aastale tagasivaated Raimo Jõeranna “Sea aasta”. Filmi saamisloo kohta ütles režissöör, et ta tundis 2018. aasta suvel, et midagi on õhus: “Oli tunne, et midagi on nagu õhus, midagi võiks juhtuma hakata. Ma ei teadnud, mis see on, aga poliitiliselt oli asi käest ära, keskkonnateemad olid õhus, inimesed […]
Loe veel
Lõppeva nädala võib kokku võtta kahe sõnaga: kauaoodatud puhkus. Praegused koroona- ja reisipiirangud küll erilist stseenivahetust ei võimaldanud, kuid paus oli sellegipoolest kosutav. Kohe niivõrd, et kalendri kontseptsioon ununes ja kõik nädalapäevad läksid sassi. Seega ilmub Thursday Movie Picks plaanitust natukene hiljem, kuid viimaks oleme jõudnud teemani, millega mul on päriselt kaasa muljetada! Heidame nüüd […]
Loe veel
Fat Front ehk “Rasvarinne” on dokumentaalfilm neljast Skandinaavia noorest naisest — Helene, Marte, Pauline ja Wilde –, kes ei häbene seda, et nad on paksud. Nad on osa kasvavast, paksude naiste sotsiaalsest liikumisest (inglise keeles fat-activism movement), mis võitleb kaasatuse eest ning taotleb kehapositiivsust. Nende sõnum on lihtne: sa oled ilus sõltumata kaalunumbrist ja oma […]
Loe veel
Unustasin mullu filmide ja sarjade üles märkimise ära ning nüüd on kohati tunne nagu poleks õieti üldse midagi vaadanud. Pea kõik meelde tulevad filmid on varasemad kui 2020, isegi enamikel mullustest kinoseanssidest sai vaadatud 2019. aasta filme. Need eelmise aasta filmid, mis meelde tulevad, ei ole aga sellised, mida soovitaks. Seega on ka selle nädala […]
Loe veel
Avastasin Oscari võitnud filmide nimekirja sirvides, et olen oluliselt rohkem tuttav nende linateostega, millel ei õnnestunud võitu koju viia ning päris paljud võidufilmid ootavad endiselt vaatamist. Seega tundub kohatu oma lemmikute valimine ja koostan hoopis nimekirja neist Oscari võitnud filmidest, mille vaatamise sel aastal plaani võtan. The Shape of Water (2017) Moonlight (2016) Schindler’s List […]
Loe veel
Mul on pikka aega olnud raskusi filmide vaatamisel. Mitte selle pärast, et need ei huvitaks mind või pikalt ekraani ees istumine oleks vastumeelne tegevus, vaid keeruline on valida. Nimekiri nendest filmidest, mida näha tahan, on aastate jooksul hirmutavalt pikaks kasvanud ja palju uusi tähelepanu äratavaid linateoseid tuleb muudkui peale. Vahel ei leia tujuga klappivat filmi […]
Loe veel
Chelsea Handler on vastuoluline koomik, kelle rassistlike naljade korduv muster ja seksuaalselt ahistav käitumine oleks mõnes paralleeluniversumis tema karjäärile ammu kriipsu peale tõmmanud. Seda pole aga juhtunud ja eelmisel aastal avaldas Netxlix dokumentaali Hello, Privilege. It’s me, Chelsea, milles Handler uurib valgete privileegi kontseptsiooni, jagab vaatajatega, kuidas ilus valge naine olemine on talle kasulik olnud […]
Loe veel