LUGEMISPÄEVIK | 10 mõtet James Baldwini ajatutest esseedest

James Baldwin (1924-1987) oli kirjanik ning mustanahaliste õiguste eest võitlev kodanikuaktivist. Tema loomingut iseloomustab enim isiklike küsimuste ja dilemmade lahkamine fiktsionaalses võtmes. Kesksel kohal on mehelikkuse, seksuaalsuse, rassi ja klassi teemad, mis põimuvad 20. sajandi keskpaiga USA sotsiaalsete liikumistega, näiteks mustanahaliste ja homoseksuaalide õiguste eestkoste. Baldwini peategelased on enamasti afroameeriklased, kuid mitte reeglina. Tihti võib […]

Loe veel

LUGEMISPÄEVIK | J. D. Salinger “Kuristik rukkis”

Ma ei saa aru, miks nii paljudele inimestele J. D. Salingeri “Kuristik rukkis” meeldib. Holden Caulfield on ebameeldiv tegelane. Peategelane ei peagi ilmtingimata alati positiivne olema, selles n-ö hea tegelease võtmes. Ent ebameeldival tegelasel ja ebameeldival tegelasel on vahe. On antikangelased, kelle vastu huvi tunda ja kelle tegemistele kaasa elada, ehk ka ühisosa leida ning […]

Loe veel

LUGEMISPÄEVIK | Margaret Atwood “The Handmaid’s Tale”

Umbes kuu aega tagasi ütles Martin Helme intervjuus Eesti Päevalahele, et 27aastane lastetu naine on ühiskondlikult kahjulik element. See idiootne avaldus kattus juhuslikult ajaga, mil hakkasin lugema Margaret Atwoodi düstoopilist The Handmaid’s Tale‘i, mis muutis selle raamatu teravalt aktuaalseks ja päevapoliitiliseks. Teos ilmus 1985. aastal ning selle sündmused ei toimu väga kauges tulevikus. Tänu lavastatud terrorirünnakutele (muidugi […]

Loe veel

LUGEMISPÄEVIK | Sylvia Plath “Klaaskuppel”

Sylvia Plath on too ameerika luuletaja, kes oma noore elu ühel veebruarikuisel hommikul lõpetas pea gaasiahju pistes. Tema postuumne kuulsus rajaneb põhiliselt viimasel kuuel elukuul kirjutatud luulel ning vaid kuu aega enne surma välja antud esikromaanil “Klaaskuppel” (The Bell Jar, 1963, eesti keeles 1995). Romaani aluseks on Plathi aastatepikkune depressioon ning tudengipõlves aset leidnud enesetapukatse. Teose mina-tegelaseks on Esther […]

Loe veel

LUGEMISPÄEVIK | Mustast huumorist pakatavad baltisakslase novellid

Werner Bergengruen (1892–1964) on Riias sündinud baltisaksa kirjanik, kes on oma loomingus jätkanud ning edasi arendanud 19. sajandi jutustamislaadi. Sarnaselt oma kaasaegse, baltisaksa autori Edzard Schaperiga (1908–1984), on Bergengrueni loomingu kandvaks märksõnaks kristlik humanism. Oma loomingulise karjääri vältel on tema sulest ilmunud illegaalselt välja antud luulekogu „Dies irae“ (1954), kui ka ajaloolised romaanid „Suurtürann ja kohus“ (1935 […]

Loe veel

LUGEMISPÄEVIK | Charlotte Roche “Märgalad”

Too kärtsroosa raamat on juba pikemat aega poelettidel mulle silma torganud ning tagakaanel on paljulubavat lühikokkuvõte: “Hedonistlik, ent samal ajal ka haavatav Helen on tõeline mässaja: ta mässab oma vanemate ja ema poolt tütrele pähetambitud käitumisnormide vastu ja teeb seda oma keha, kehaeritiste ja omapäraste seksuaalpraktikate kaudu. Nii on “Märgalad” omamoodi ekskursioon veel viimaste tänapäeval […]

Loe veel

LUGEMISPÄEVIK | James Joyce “Kunstniku noorpõlveportree”

Kahtlemata on möödunud sajandi Iirima üheks suurimaks ja maailmakirjandust enim mõjutanud autoriks James Joyce (1882-1941). Eelkõige on ta tuntud modernistliku teose „Ulysses“ ja veel modernistlikuma „Finnegans Wake“ poolest, kuid tähelepanuta pole jäänud ka tema ekstravagantne välimus ning väike vägijoogiprobleem, mis ta Hemingway järel alkohoolikutest kirjanike edetabelis kahtetsusväärsele teisele kohale paigutab. Mina tutvusin James Joyce’i ja tema loominguga […]

Loe veel