Teatriteaduse Üliõpilaste Looži sümpoosiumil „Milline on elu pärast postmodernsimi?“ jõuti järelduseni, et eesti teatrikunstil on postmodernismile järgnevatest teooriatest enim sarnaseid jooni performatismiga1. Postmodernismi maaletoojana tuntust kogunud Peeter Jalakas on viimastel aastatel korduvalt viidanud selle lõpule ning rõhutanud vajadust taasleida konventsionaalsetes ruumides kaduma läinud vaimsust, uusi narratiive ja harmooniat. Neist ideedest on lähtunud ka Von Krahli […]