Uitmõtted 10 | I’m a liar, don’t doubt my sincerity

M väidab, et tema ei kuula kunagi ühte laulu lõputu arv kordi läbi, kui see talle meeldib ja/või teda kummitama jääb. Minuga on lood vastupidi. Kui mõni asi juba kummitama hakkab või tabab hinges toimuvasse, siis võib see laul kõlaritest kõlada ka sajad korrad järjest. Ilma naljata. Mõned päevad tagasi juhtusin jälle lugema aastaid tagasi […]

Loe veel

Brooklyn (2015)

“Brooklyni” peategelane on iirlanna Eilis Lacey (Saoirse Ronan), kellel kodukohas ei õnnestu tööd leida. Tema õde Rose kirjutab Brooklynis iiri preestrile ja koostöös organiseeritakse Eilisele New Yorki töö ühte kaubamajja ja eluase. Kohale jõudes vaevab noort naist tohutu koduigatsus, filmi lõpus kirjeldab ta seda sõnadega “You’ll feel so homesick that you’ll want to die, and there’s […]

Loe veel

Uitmõtted 9 | Karge meele igavene sära

Olin hinges võrdlemisi hipi. Suviti võtsin tennised näppu ja lippasin paljajalu asfaldil ja tantsisin vihmas. Viimaste olemasolu olin täielikult unustanud täna pärastlõunani, kui teed keetes hakkas mul peas laulma ammune lemmiklaul, üks paljudest “kui tee läheb magusaks külmunud meest / siis palveta lahkunud sõprade eest / kui hing läheb soojaks jahtunud teest / siis palveta lahkunud […]

Loe veel

It (2017)

Kinosaali astudes eeldasime M-iga, et ees ootab pigem keskpärane ja/või lausa naeruväärne filmielamus, kuid õige kiiresti ületas It kõik sellele esitatud ootused. It polnud õudukas selle žanri kulunud ja klišeelikus võtmes, kus ülekasutatud jumpscare’id domineerivad ning üheksal juhul kümnest puudub lool igasugune sügavus, vaid pigem on see psühholoogiliste õuduselementidega pikitud kujunemislugu (coming-of-age). See rõhutab, et hirm on subjektiivne, igale tegelaskujule […]

Loe veel

Kohtume taas, Meg Caboti “Printessi päevikud”, I-III raamat

Põhikooli viimastes klassides olin suur Meg Caboti “Printsessi päevikute” sarja sõber. Selle mõjul isegi hakkasin varasemast kordades aktiivsemalt oma päevikuid pidama ning kirjutasin neisse ajast ja kohast sõltumata. Enne seda elasin kujutlusega, et päevikusse tuleb õhtul oma toas kirjutada. Seega ühelt poolt oli see sari tohutuks abiks mu (kirjaliku) eneseväljenduse kujunemisel. Lugesin hiljuti sarja esimesed […]

Loe veel

Uitmõtted 8 | Peagi saabun tagasi su juurde

Ristiku perekonda kuulub umbes 300 (!) liiki, millest Eestis leidub 12 liiki. Minu peas on ristikut alati olnud vaid kahte tüüpi – punane ja valge. Viimane tekitab kuidagi eriti sooja ja koduse tunde. Ei vanemate juures ega maal seda ristikut nii palju mäletagi, rohkem seostub see Pärnu parkidega. Eriti veel rannapargiga, mis omakorda toob Valgret […]

Loe veel

Uitmõtted 7 | Sans le jazz, la vie serait une erreur

Mul oli lapsena üks roosa kaisukaru. Oli teine võrdlemisi hädise väljanägemisega ja selle võrra veel eriti armas minule. Nii armas ja kallis, et kirjutasin talle isegi laulu. 50-50 õnneks ja kahjuks ei ole neid laulusõnu enam alles, kuid meeles on veel paar rida (meisterlikust) refäänist: Roosa karu, roosa karu, oled minu armas karu. Laulust üksi ei piisanud, […]

Loe veel

Pärastlõuna Tolkuse rabas

Oleme M-ga mitmel korral arutanud, et kõigil on oma kodumaastik. Ütled “loodus” ja inimesele tuleb konkreetne pilt silme ette. Minu jaoks tähendab kodumaastik Raeküla männitukkasid, merd ning Häädemeeste ümbrust. Tegelikult on see isegi natukene naljakas. Ma ei ole ennast õieti kunagi väga tugevate juurtega inimeseks pidanud, ometigi hästi tunnen ennast eelkõige Pärnu-Häädemeeste looduses. Siiski sündinud ja […]

Loe veel

Uitmõtted 6 | septembriöine unistus ideaalsest suvepuhkusest

Istusime ühel õhtul hipiliku (kuigi enam ei tundu see sõna tema iseloomustamiseks passivat) sõbraga tema Karlova kodus, jõime köögis teed ja rääkisime raamatutest, lugemisrõõmust ja kõige jaburamast ideaalsest (suve)puhkusest. Viimane kujutaks endast paariks nädalat tsivilisatsioonist eemaldumist ja kusagil metsas võrkkiiges James Joyce’i lugemist. Soojenduseks tema luuletused ja debüütteos “Kammermuusika” (1907), edasi liikuda proosaradele, üksteise järel […]

Loe veel

Uitmõtted 5 | Toidukultuur

Senini olen kukeseente naeruväärselt kõrget kilohinda nähes turult kaks kätt taskus ringiga tagasi tulnud, kuid tänavu leidub neid M-i vanema juures täitsa muidu. Astu ainult mõni samm metsale lähemale ja korras. Seega jõudsin hiljuti järjekordse kulinaarse verstapostini ja improviseerisin kodus kukeseentest kastet. Enda meelest keerasin küll maailma kõige parema kastme kokku, mille juures pole tarvis […]

Loe veel

Uitmõtted 4 | Kuhu kombed jäid?

Nädalavahetusel käisime Rupsil Liivi muuseumis, sest seal mängitakse sel suvel viimast korda Urmas Vadi kirjutatud ja lavastatud “Kus sa oled, Juhan Liivi?”. Minu esialgne, etenduse esimeste minutiteni elujõuline plaan, nägi ette, et kirjutan sellest ühe korraliku arvustuse, milles kiidan dokumentaaldraamat kui sellist, geniaalset valguslahendust, näitlejatööd ning paiskan paar kummitama jäänud küsimust õhku. Aga siis hakkas […]

Loe veel

TOP TEN TUESDAY | oleks kinkekaart, oleks ka raamat riiulis

Sel nädalal on Top Ten Tuesday teemaks soovinimekiri raamatutest, mille koheselt omale soetaksid, kui vaid keegi sulle selleks kinkekaardi ulataks. Kümme on muidugi üsna tagasihoidlik arv, sest mu tegelik soovinimekiri ületad seda kordades, aga pärast pikka-pikka kaalumist sai lõpuks valik tehtud. Top Ten Tuesday näol on tegemist iganädalase raamatumeemiga, mida aastaid vedasid usinad raamatusõbrad blogis The Broke […]

Loe veel